Loodetavasti ei hakka te Kreekast tüdinema, vaid jaksate veel kaks päeva meiega reisida. Eelviimasel päeval oli aeg lahkuda imeliselt saarelt Miloselt ning minna tagasi pealinna Ateenasse.
Sarakiniko rand

Üheksas päev

12.09.2019, neljapäev

Mis plaanis:

- Ateenasse!

- Dimitraga kokku!

Praktiline info:

  • 10:50 buss Adamasse

  • 12:05 (kohal 16:25) laev Milos-Piraeus

  • ühistransport öömajja u tund, takso 30 min 9-12€

Mis toimus?

Ja oligi aeg Milosega hüvasti jätta ning Ateenasse tagasi minna. Mõlemad saared meeldisid meile väga ning olid üllatavalt erinevad, arvestades sellega, et Kreeka saared on mingis mõttes kõik sarnased. Aga kindlasti ei ole nii, et kui oled ühel käinud, siis oled kõiki näinud:)

Kogemata läksime üks buss varem Adamasse. Istusime kohvikus, võtsime cappuccinod ja mängisime kaarte.

Oliivisalu Milosel

Laeva peal oli palju rahvast ja me ei saanud laua äärde istuma, et kaarte mängida. Lisaks laev kõigutas, nii et mina ei oleks nagunii saanud mängida. Vahepeal oli mul paha, pidin niisama istuma. Vahepeal sain õnneks lugeda.

Piraeuse sadamas võtsime takso. Alguses läksime valesse kohta, kus taksod seisid ja ei saanud aru, miks taksojuhid olid nii tõrjuvad ja ebameeldivad. Üks veidi sõbralikum selgitas, et need olid vastu tellitud taksod ja peame teise kohta minema.

Meie taksojuhil oli nii tugev aktsent, et raske oli temast aru saada. Õnneks Rauno istus ees ja vestles temaga. Lõpuks tellisime ta homseks, et viiks meid lennujaama, sest neljakesi tuleb odavam, kui metrooga! (38€) Hoiatas meid piirkonna eest, kus ööbisime. Et pimedas mitte ringi liikuda ja olla ettevaatlik (vargused).

Hotell ise oli ok, puhkasime veidi. Rauno jalutas ringi ja ütles, et piirkond nagu Telliskivi (valges). Selles mõttes huvitav, et me polnud ainult kesklinnas ja turistikas piirkonnas (eelmine öömaja oli täiesti Acropolise juures), vaid nägime ka muud elu:)

Läksime söögikohta otsima. Dimitra soovitas meile kahte ja valisime selle, mis oli hotellile lähemal. Väga sõbralik teenindaja oli. Menüüs oli valikut vähe, aga suured portsud ja hea toit.

Ateena

Metrooga sõitsime Dimitraga kokku saama. Seekord viis ta meid kohta, mida me ise poleks iialgi leidnud. Sest tänaval oli mitte midagi ütlev tavaline uks, aga sees oli mõnus aiaga baar. Väga mõnus oli Dimitraga lobiseda, mh meie reisist. Tänu talle olime valinud Sifnose ja Milose! Väga head soovitused.

Tagasi soovitas Dimitra igaks juhuks minna taksoga (tellisime äpiga, mis ei olnud Bolt ega Uber. Kahjuks ma pole kirja pannud, mis äpp oli), kuigi meil olid tagasiminekuks ka metroo piletid olemas.

Hotelli saabudes oli administraator väga veider, käskis meil kohe hilja õhtul maksma hakata! Kui saabusime, siis pakkusime, et maksame, aga öeldi, et ei-ei, hommikul lahkudes maksate. Nüüd korraga olime nagu kurjategijad… Väga imelik ja ebameeldiv käitumine.

Maitseelamus: eilne safranirisoto Milosel! See kõige värskemalt meeles, aga kogu reis suurepärased maitseelamused: kitseliha, jänes, mereannid, moussaka, kartulisalat kapparitega, Kreeka salat kohaliku juustu Mizithraga (Ateenas seda polnud, vaid Feta).

Piilume reisipäevikusse:)